Zen Player

Analüüsis AppCompare

Kui mul on vaja Androidis vaadata mõne kursuse või meediaveebisaidi videot, ei otsi ma alati täisfunktsionaalset videomängijat. Sageli tahan lihtsalt vajutada esitusnuppu, keskenduda sisule ja liikuda järgmise õppetüki juurde. Just sellises olukorras tuleb mängu Zen Player, mille on loonud VdoCipher Media Solutions. See on tasuta videopleier Androidile, mõeldud eelkõige partnerite kursuste ja meediaveebisaitide videote esitamiseks.

Minu esmamulje on üsna selge: see ei püüa olla universaalne meediakeskus ega failihaldur, vaid pigem sihipärane vaatamisvahend. Rakendus on Google Play poes saanud keskmiseks hindeks 4,2 ning sellel on üle miljoni paigalduse. Need näitajad viitavad sellele, et tegemist ei ole juhusliku kõrvalrakendusega, kuid kasutuskogemus sõltub tugevalt sellest, millisest kursusest või veebikeskkonnast video pärineb.

Alustan vajadusest, mitte rakendusest

Zen Playeri mõistmiseks on kasulik alustada tavalisest olukorrast. Oletan, et olen registreerunud veebikursusele, avanud õppematerjali telefonis ja jõudnud videoni, mida kursuse keskkond soovitab vaadata. Kui video avaneb selle mängija kaudu, on minu töövoog lihtne: avan materjali, käivitan video, kuulan või vaatan ning naasen pärast lõppu kursuse juurde.

See erineb tavalisest olukorrast, kus valin telefoni salvestatud faili ja avan selle näiteks VLC-s või mõnes teises üldotstarbelises mängijas. VLC-laadne rakendus on parem, kui mul on vaja hallata eri vorminguid, subtiitreid, heliradasid või kohalikke kaustu. Zen Playeri mõte on kitsam: ta on seotud veebipõhise õppe- ja meediasisuga, mitte kogu telefoni videokoguga.

See piirang on tegelikult oluline tugevus. Kui kursuse video on mõeldud esitamiseks just selle mängija kaudu, ei pea ma otsustama, milline pleier sobib või miks üks fail avaneb ja teine mitte. Rakendus täidab ühe konkreetse sammu õppimise töövoos. Minu hinnangul sobib see kõige paremini inimesele, kes vaatab partnerkeskkondade videokursusi telefonis ega vaja samal ajal ulatuslikku meediahaldust.

Androidi poolel on nõue tagasihoidlik: rakendus töötab alates versioonist 7.0. See teeb selle kasutatavaks ka seadmetes, mis ei ole kõige uuemad. Samal ajal ei tähenda vanem Android automaatselt, et iga video töötab ideaalselt, sest tegelik kogemus sõltub ka ühendusest, kursusekeskkonnast ja konkreetsest videost. Rakendus ise ei saa parandada ebastabiilset võrku ega kehvasti ette valmistatud sisu.

Esimene samm: paigaldan ja leian õige vaatamiskoha

Zen Player on tasuta, nii et proovimine ei nõua ostuotsust. Paigaldamise järel ei vaata ma seda kui rakendust, kuhu hakkan oma videoteeki ehitama. Pigem avan selle siis, kui konkreetne kursus või meediasait suunab mind video vaatamiseks sobivasse kohta. See mõtteviis aitab vältida pettumust: kui ootan täielikku failipleierit, võivad ootused olla vales kohas.

Tasub enne valimist lugeda

---

Xiaomi ilmarakendus aitab päeva planeerida, kuid kogukonda ei loo

PLAYit leiab telefonist peaaegu iga video, kuid mugavusel on hind

TikTok Lite viib lühivideod väiksema andmekuluga kaugemale

Prime Video võit sõltub sellest, mida vaataja telefonis leiab

Moovit ei juhi busse, kuid mõjutab seda, kuidas linnas liigume

Nädala valik: Microsoft 365 Copilot aitab tööga kiiremini alustada

---

Igapäevases kasutuses võib töövoog välja näha nii, et loen telefonis õppematerjali, puudutan videot ja lasen sellel avaneda Zen Playeris. Kui olen näiteks bussis või lõunapausi ajal, tahan võimalikult väheste vahe-etappidega jõuda sisuni. Sellises olukorras on spetsialiseeritud mängija mugavam kui lahendus, mis näitab mulle korraga kümneid seadmes olevaid kaustu ja sadu juhuslikke videofaile.

Praktiline soovitus on enne pikema õppetüki alustamist kontrollida, kas video avaneb ja heli on kuuldav. Seda tasub teha eriti siis, kui kavatsen õppida liikvel olles. Nii saan kohe aru, kas probleem on pleieris, kursuse lehel või ühenduses, mitte alles pärast seda, kui olen mitu minutit vaatamisele kulutanud.

Teine samm: lasen rakendusel teha ühe töö korralikult

Kui video käivitub, on minu tähelepanu sisul, mitte rakenduse seadistamisel. Kursusevideo puhul on see väga tähtis. Õppimise ajal ei taha ma iga paari minuti järel otsida sobivat rakendust või mõelda, kas fail vajab teistsugust kodeki tuge. Zen Playeri väärtus tuleb esile just selles hetkes, kus ta jääb võimalikult märkamatuks.

Siin on ka üks vähem ilmne kasutusviis: ma saan käsitleda pleierit kui kursuse töövoo üht vahejaama, mitte eraldi meelelahutusrakendust. Näiteks avan õppematerjali telefonis, vaatan video pleieri kaudu ja naasen seejärel samasse õppimise konteksti. Selline järjestus vähendab vajadust kopeerida videot teise rakendusse või otsida seda hiljem telefoni failidest.

See on kasulik ka siis, kui sama telefoni kasutatakse nii tööks kui ka isiklikuks meediaks. Üldotstarbeline pleier võib kuvada kõik lokaalsed failid ühes kohas, kuid kursusevideo vaatamisel ei ole mul seda alati vaja. Zen Playeri kitsam roll muudab eesmärgi selgemaks: avan õppetüki, vaatan selle ära ja liigun edasi.

Ma ei soovitaks siiski eeldada, et see asendab kõiki tavapärase videopleieri funktsioone. Kui minu eesmärk on vaadata telefonis enda filmitud klippe, hallata suurt filmikogu või valida erinevate heliradade vahel, on spetsiaalne universaalne mängija tõenäoliselt parem. Zen Playeri puhul tasub hinnata mitte funktsioonide arvu, vaid seda, kui hästi ta sobib konkreetse veebipõhise sisuvooga.

Kolmas samm: arvestan üleandmistega

Ükski kursusevideo töövoog ei koosne ainult pleierist. Enne vaatamist liigun tavaliselt veebilehe, kursuseportaali või muu õppesisu juurde. Pärast vaatamist pean tagasi minema järgmise peatüki, testi või lugemismaterjali juurde. Need üleminekud on koht, kus kasutuskogemus võib tunduda vähem sujuv isegi siis, kui video ise mängib korralikult.

Minu jaoks on oluline eristada kahte asja: pleier võib esitada videot hästi, kuid ta ei pruugi olla kogu kursuse navigeerimise keskpunkt. Seetõttu ei tasu oodata, et iga õppimisega seotud tegevus toimuks Zen Playeris. Rakendus on pigem video vaatamise osa, samal ajal kui kursuse struktuur ja järgmised ülesanded jäävad algsesse keskkonda.

Sellest tuleneb kasulik töövõte. Enne video sulgemist jätan endale meelde, millise peatüki juures olen, või märgin selle kursuse enda keskkonnas lõpetatuks, kui selline võimalus seal olemas on. Nii ei sõltu minu edasiminek ainult sellest, kas pleier suudab mind automaatselt õigesse kohta tagasi viia. See ei ole Zen Playeri puudus iseenesest, vaid reaalse kasutusvoo osa, mida tasub ette arvestada.

Teine oluline üleandmine toimub seadme ja ühenduse vahel. Kui alustan videot koduses Wi-Fi-võrgus ja jätkan hiljem mobiilse andmesidega, võib esituse sujuvus muutuda. Seetõttu on mõistlik pikem õppimine planeerida kohta, kus ühendus on stabiilne. Ma ei käsitleks Zen Playerit võrguühenduseta videoteekina, sest selle peamine roll on partnerite kursuste ja meediasaitide sisu esitamine.

Igapäevane näide: lühike õppeseanss telefonis

Minu realistlik kasutusjuht oleks järgmine. Mul on tööpäeva jooksul umbes paarkümmend minutit ja tahan vaadata ühe kursuse osa. Ava­sin kursuse telefonis, valin järgmise video ning lasen sellel Zen Playeris käivituda. Kõrvaklapid ühendatud, ekraan on käeulatuses ja ma ei pea enne vaatamist oma videokaustast faili otsima.

Kui video lõpeb, naasen kursuse materjali juurde, vaatan üle järgmise sammu ja otsustan, kas jätkan või lõpetan. Sellises lühikeses sessioonis on rakenduse lihtsus väärtuslikum kui suur kohandamisvõimaluste hulk. Ma ei vaja videote sorteerimist, esitusloendite koostamist ega koduse meediakogu sirvimist. Mul on vaja üht videot, mis avaneb õigel ajal ja laseb mul õppimise juurde jääda.

Teistsugune näide oleks pereliige, kes vaatab mõne haridusliku või temaatilise veebisaidi videosisu Android-telefonis. PEGI 3 märgis näitab, et rakenduse vanuseklass on madal, kuid see ei tähenda, et iga selle kaudu avanev video oleks automaatselt lapsele sobiv. Sisu sõltub sellest, millise kursuse või meediasaidi kaudu video avatakse, seega peaks täiskasvanu hindama eelkõige allikat ja videot ennast.

Kui õppimine katkeb: lihtsad kontrollid enne uuesti proovimist

Kui video jääb pooleli just siis, kui mul on vähe aega, alustan kõige lihtsamast: kontrollin ühendust ja avan kursuse lehe uuesti. Kui saan, proovin sama videot teises võrguolukorras, näiteks stabiilse Wi-Fi asemel mobiilse ühendusega või vastupidi. See ei ole garantii, et probleem kaob, kuid aitab eristada ajutist ühenduse tõrget püsivamast murest.

Samuti tasub jälgida, kas katkestus ilmneb alati samas kohas või juhuslikult. Kui see juhtub korduvalt sama õppetüki juures, ei kulutaks ma aega pleieri järjest sulgemisele ja avamisele. Paneksin tähele kursuse nime ja peatüki ning prooviksin hiljem uuesti või otsiksin kursuse keskkonnast abi. Nii väldin olukorda, kus eeldan rakenduse enda parandamist, kuigi takistus võib olla mujal.

Kiiruse ootused ja koormavam kasutus

Videopleieri puhul tähendab kiirus minu jaoks eeskätt seda, kui kiiresti saan kursuse juurest vaatamiseni ning kas esitamine püsib piisavalt sujuv, et tähelepanu ei läheks pidevalt tehnilistele katkestustele. Zen Playeri kitsas roll annab hea põhjuse oodata lihtsat kasutusvoogu, kuid ma ei järeldaks sellest, et iga käivitumine on alati kohene. Veebivideo peab laadima sisu ning ühenduse kvaliteet mõjutab seda, mida kasutaja tajub rakenduse kiirusena.

Kui vaatan järjest mitut õppetükki või hoian korraga avatuna kursuse lehte ja pleierit, on telefonil rohkem tööd kui ühe lühikese video korral. Vanema või piiratud jõudlusega seadme puhul sulgeksin enne pikemat seanssi rakendused, mida ma parasjagu ei kasuta, ja väldiksin samal ajal suurte allalaadimiste tegemist. See on üldine praktiline ettevaatus, mitte väide, et Zen Player ise oleks erakordselt ressursinõudlik.

Kui telefon muutub video ajal soojaks või aku kulub tavalisest kiiremini, ei saa ma seda automaatselt pleieri arvele kirjutada. Ekraani heledus, võrguühendus ja seadme enda seisukord mõjutavad samuti pikka vaatamist. Seepärast on mõistlikum teha pikem õppimine laadija lähedal või kasutada kõrvaklappe ja madalamat ekraani heledust, kui videot kuulamiseks vaja on. Nii saab õppeseansi mugavamaks muuta ilma, et peaksin rakenduselt ootama telefoni energiahalduse lahendamist.

Kus Zen Player töötab hästi ja kus töövoog katkeb

Mina vaataksin Zen Playeri sobivust esmalt selle järgi, milline sisu selleni jõuab: kursusevideo puhul võib kitsas töövoog säästa tarbetuid samme, samas kui telefoni enda failidega võib see tunduda piiravana. Järgmises osas keskendun olukordadele, kus esitamine võib katkeda, ning sellele, kuidas enne vea süüks pleierile panemist probleemi asukohta hinnata.

Tulemus: vähem vahetamist, kui sisu on sobiv

Parimal juhul saan Zen Playeriga tulemuse, mida videopleierilt tegelikult tahan: kursuse või meediasaidi video mängib Androidis ning ma saan keskenduda vaatamisele. Rakendus ei nõua minult suurt õppimiskõverat ja tasuta kasutamine teeb selle proovimise lihtsaks. VdoCipher Media Solutionsi loodud lahendus on kõige mõistlikum siis, kui see on juba seotud keskkonnaga, kus minu video asub.

Rakenduse praegune versioon on 1.3.21 ning see on olnud saadaval alates 8. aprillist 2016. Need detailid annavad mõista, et tegemist on pikaajalisema tootega, mitte värske katsetusega, mida alles otsitakse. Samas ei tähenda pikk olemasolu, et kasutajaliides vastaks iga inimese tänapäevastele ootustele. Minu soovitus oleks hinnata seda praktilise töövahendina, mitte võrrelda seda üks-ühele kõige rikkalikuma kaasaegse meediakeskusega.

Üle miljoni paigalduse ja umbes kolmteist tuhat hinnangut näitavad, et rakendus on jõudnud laia kasutajaskonnani. See ei garanteeri minu konkreetse kursuse probleemivaba toimimist, kuid annab põhjuse seda esmase lahendusena proovida, kui veebikeskkond seda kasutab. Keskmine hinne 4,2 on minu jaoks pigem julgustav kui otsustav: hindamisel loeb lõpuks see, kas minu video avaneb, mängib ja sobib minu seadmega.

Lisaks on rakendusel üle kolme tuhande üheksasaja arvustuse, mis annab kasutajate tagasisidest rohkem tausta kui hinnang üksi. Mina võtaksin seda siiski suunana, mitte lubadusena, sest kursusevideo vaatamisel sõltub tulemus konkreetsest veebikeskkonnast ja seadmest. Kui paigaldan selle just ühe kursuse jaoks, on mõistlik enne pikemat õppimist proovida üht videot ning kontrollida, kas see avaneb minu tavapärases kasutusolukorras.

Kui video ei käivitu, otsin probleemi õigest kohast

Kui esitamine katkeb või video ei avane, ei eelda ma kohe, et rakendus on süüdi. Esmalt kontrollin, kas kursuse leht ise töötab, kas teised veebilehed avanevad ja kas probleem kordub sama keskkonna teise videoga. See lihtne eristus säästab aega, sest veebivideo puhul võivad takistused tekkida mitmes kohas: ühenduses, kursusekeskkonnas, seadmes või pleieri ja sisu kokkusobivuses.

Kui üks video avaneb, kuid teine mitte, võib põhjus olla konkreetses sisus või selle avaldamise viisis. Kui mitte ükski video ei käivitu, proovin rakenduse sulgeda ja uuesti avada ning kontrollin, et Androidi versioon vastaks nõudele. Ma ei teeks järeldusi ühe ebaõnnestunud katse põhjal, kuid korduv probleem sama kursuse kõigi videotega on põhjus otsida alternatiivset vaatamisviisi või pöörduda kursuse pakkuja poole.

Siin on Zen Playeri peamine hõõrdumine: kasutaja ei pruugi alati näha, kus täpselt viga asub. Kui rakendus on ainult üks lüli pikemas ahelas, võib probleem jääda ebaselgeks. See on erinev lokaalsest pleierist, kus ma valin faili, vajutan esitusnuppu ja saan üsna kiiresti aru, kas fail on seadmes loetav.

Võrdlus tavaliste alternatiividega

VLC või muu universaalne videopleier on parem valik, kui minu videod asuvad telefoni mälus või erinevates pilveteenustes ja ma tahan neid ühest kohast avada. Selline rakendus sobib paremini ka siis, kui vajan rohkem kontrolli failivormingute, subtiitrite või esituse üle. Zen Player võidab aga olukorras, kus video tuleb partneri kursuse- või meediakeskkonnast ning ma tahan säilitada selle sisu algse töövoo.

Otse veebibrauseris vaatamine võib olla mugavam, kui ma ei soovi eraldi rakendust paigaldada. Samas võib spetsiaalne pleier olla praktilisem, kui konkreetne veebisisu on selle kasutamiseks ette nähtud. Brauser on paindlikum üldlahendus, Zen Player aga sihitum vahend. Valik sõltub sellest, kas minu prioriteet on võimalikult lai ligipääs või ühe kindla videokogemuse lihtsus.

Telefonis juba olev tootja videopleier on mõistlik, kui vaatan enda salvestatud faile. See ei pruugi aga olla õige tööriist kursusekeskkonna videote jaoks. Zen Playeri väärtus ei seisne selles, et ta mängiks iga võimalikku faili paremini, vaid selles, et ta täidab kindlat rolli partnerite veebipõhise sisu esitamisel.

Kellele soovitan ja kellele mitte

Soovitan Zen Playerit Androidi kasutajale, kes vaatab kursuste või meediasaitide videoid ja soovib selleks lihtsat tasuta pleierit. See on eriti sobiv siis, kui veebikeskkond juba suunab video sellesse rakendusse. Samuti on see mõistlik valik vanema Android-seadme omanikule, kelle telefon töötab vähemalt versiooniga 7.0 ja kes ei taha paigaldada rasket meediakeskust.

Ma ei valiks seda esimesena inimesele, kes otsib üht rakendust kogu isikliku videokogu haldamiseks. Kui minu põhivajadus on vaadata allalaaditud filme, korrastada kaustu, kasutada eri heliradu või teha videoga midagi enamat kui seda esitada, on universaalne mängija tõenäoliselt paindlikum. Samuti ei saa spetsiaalne pleier lahendada olukorda, kus kursusepakkuja video, konto või ühendus ise ei tööta.

Kui mõtlen, kas rakendus sobib mulle enne paigaldamist, küsin endalt lihtsa küsimuse: kas minu videod tulevad kursuse või partneri meediasaidi kaudu või on need juba telefoni salvestatud failid? Esimesel juhul on Zen Player proovimist väärt, eriti kui veebikeskkond ise selle poole suunab. Teisel juhul alustaksin pigem telefonis olemasolevast pleierist või universaalsest alternatiivist. Selline eristus säästab tarbetut seadistamist ja aitab valida tööriista tegeliku kasutuse, mitte nime järgi.

Minu lõplik hinnang on seega tasakaalus. Zen Player ei ole rakendus, mida paigaldaksin lihtsalt selleks, et asendada kõik teised videopleierid. Küll aga on see praktiline töövahend, kui minu lähtepunkt on partneri kursus või meediasait ja eesmärk on jõuda videoni võimalikult vähese kõrvalise tegevusega. Kui sinu tegelik vajadus on õppesisu vaadata, mitte kogu videomaailma hallata, on see kitsas fookus pigem eelis kui puudus.